1. Too välja püsilillede
eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.
Püsilillede eelised:
- vähem töömahukas - ei pea igal aastal välja vahetama
- külmakindlus
- osade püsilillede väga varane õitsemine ( krookus, tulp, nartsiss, hüatsint)
- suur valik väga madalaid lilli (kukeharjad, kivirikud, akakapsad jne. ) mis paljunevad kiiresti ja sobivad ideaalset pinnakattetaimedeks
- suur valik kõrgeid ja lopsakaid lilli (kitseenelas, pehme karusõrg, rodgersia, laudleht, katkujuur) - meie kliimas on vähe suvikuid, mis suudavad mõne kuuga omandada sellised mõõtmed
Püsilillede puudused:
- enamus püsililli õitseb alles 2.kasvuaastal
- väiksem valik
- paljud püsililled vajavad talvekatet või varjutamist kevadise päikese eest
- talvekatte all võivad ebasobivate tingimuste korral levida hallitus ja teised seenhaigused, samuti võivad taimi kahjustada närilised
2. Millist vegetatiivse paljundamise viis soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.
Kõige levinum püsilillede vegetatiivse paljundamise viis on paljundamine
(puhma, risoomi või mugula) jagamise teel. Jagamine
on kiireim viis saada uusi elujõulisi taimi. Enamus püsililli taluvad jagamist
hästi (pea kõik kiviktaimla padjandid, hostad, aediiris, monarda, astilbe, kurereha
jne.) Jagamist ei talu jagunematu peajuurega taimed nagu näiteks
kevadadoonis, karukell, kipslill, ogaputk või taluva halvasti näiteks
pojeng.
Väga kerge on paljundamine võsunditega. Maapealsete võsunditega
saab paljundada näiteks maasikat, akakapsast ja mägisibulat, maa-aluste
võsunditega brunnerat.
Sibullilli (tulp, nartsiss, liilia, hüatsint, lumikelluke jne.) on kõige
lihtsam ja otstarbekam paljundada tütarsibulatega. On võimalik
ka paljundamine sigisibulatega ja sibulasoomustega (liilia),
aga sellisel juhul läheb õitsva taime saamiseni 5 aastat.
Pistikutega saab paljundada väga paljusid püsililli.Kodustes tingimustes kasutatakse
seda paljundusmeetodit arva, tootmises aga väga sageli. Rohtsete
pistikutega õnnestub väga hästi kõikvõimalike müntide paljundamine,
samuti suutera, kirinõgese, kard-hõbepaela, piilea, raudrohu, heeeniumi,
helmikpöörise jne. paljundamine. Poolpuitunud pistikutega saab
paljundada rosmariini, lavendlit, padjand-leeklille, kadakkaera
jne. Juurepistikutega paljundamine toimub enamasti
talvel, selleks on vaja jahedat, pisut üle 0°C tööruumi ja seda
paljundusmeetodit kasutatakse harva.
Kokkuvõttes ei saa eelistada üht paljundamise viisi teisele. Paljundamise
viis tuleb valida vastavalt taime iseloomule ja juurestiku tüübile.
Võimalusel välistaksin küll juurepistikud, sigisibulad ja sibulasoomused.
3 . Soovita
vähemalt 4-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi
nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad
olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest
eraldi). Fotokollaži koostamiseks võib kasutada nt veebikeskkonda PhotoCollage,PicMonkey vms.
Lisa kollaažid oma tööle. Kasvukohad:
- päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld;
- poolvarjuline, toitaineterikas muld;
- varjuline, happeline muld.
1. Päikeselisele
kasvukohale, kuivale ja toitainevaesele mullale soovitaksin Alpi jänesekäppa (Leontopodium alpinum), harilikku
raudrohtu (Achillea millefolium), sobivad kõik kukeharjad, näiteks
madalamatest Hispaania
kukehari 'White' (Sedum
hispanicum 'White'), kõrgematest verev kukehari
‘Herbstfreude’ (Sedum telephium
‘Herbstfreude’), aed-mägisibulat(Sempervivum x hybridum), Schmidti
puju 'Nana'(Artemisia schmidtiana 'Nana')
ja Alpi mägikressi (Hutchinsia alpina).
Joonis 1. Päikeselisele
kasvukohale,kuivale ja toitainevaesele mullale sobilikud taimed.
Taimede pildid pärinevad järgmistelt
veebilehtedelt:
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/leontopodium-alpinum-matterhorn-alpi-janesekapp-uus-suvi-2014-512
https://taimed.wordpress.com/lilled-pusikud/raudrohud-2/
https://taimed.files.wordpress.com/2010/05/80022-verev-kukehari-sedum-telephium-herbstfreude.jpg
https://taimed.files.wordpress.com/2010/05/069-hispaania-kukehari-white-sedum-hispanicum.jpg
http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=1683&catb=1
http://helleaed.blogspot.com/2011/06/1505.html
2. Poolvarjulisele kasvukohale toitaineterikka mullaga soovitaksin hobukastanilehist rodgersiat (Rodgersia aesculifolia), aed-kurekella (Aquilegia x cultorum), sobilikud oleksid mitmedki helmikpöörised, näiteks helmikpööris 'Berry Smoothy' (Heuchera 'Berry Smoothy'), pojengi (Paeonia), harilikku valget murtudsüdant (Dicentra Spectabilis alba), sügisest emajuur (Gentiana septemfida).
Joonis 2.Toitaineterikka
mullaga poolvarjulisele
kasvukohale sobilikud taimed
Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/rodgersia_aesculifolia_hobukastanilehine_rodgersia.html
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aed-kurekell
http://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/helmikp%C3%B6%C3%B6rised-ja-hostad/541
https://plantsinmygarden.files.wordpress.com/2012/04/dicentra3_apr11.jpg
http://www.jardinsmichelcorbeil.com/produit/gentiana-septemfida/
pojengi pilt oma aiast
3.Varjulisele kasvukohale, happelisele mullale
soovitaksin kirjulehist kopsurohtu
(Pulmonaria saccharata), Arendsi astilbet (Astilbe x arendsii), mõõljat
valdsteiniat (Waldsteinia geoides), Himaalaja
jalglehte ( Podophyllum hexandrum), raotut
kolmiklille (Trillium camtschatcense ) ja hõlmist
tiarelli (Tiarella wherryi).
Joonis 3. Varjulisele kasvukohale, happelisele mullale sobilikud
taimed.
Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kopsurohupildid.htm
http://www.benary.com/en/product/B7261
http://www.bio-gaertner.de/pflanzen/Waldsteinie
http://nagi.ee/photos/aialiisu/19184063
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=293
http://www.jardinsmichelcorbeil.com/produit/tiarella-wherryi-tiarelle-foam-flower/
Kasutatud materjalid:
www.seemnemaailm.ee
www.kekkila.ee
www.hortes.ee
www.kanepiaiand.ee
www.aiasõber.ee
www.juhanipuukool.ee
õppematrjalid:http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar