kolmapäev, 3. detsember 2014

Lillede klassifikatsioon

  1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest?

    Eluea poolest - üheaastased elavad ühe aasta, näiteks mungalill, mitmeaastased rohkem kui üks aasta, näiteks pojeng.
    Õitsemise poolest - kaheaastastel kasvavd esimesel aastal varred ja lehed, õied ilmuvad teisel aastal, nt võõrasema, üheaastased õitsevad esimesel kasvuaastal.

    Külmakindluse poolest - üheastased lilled võtab külm igaveseks ära.
  2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõudetega arvestada?

    Liiga väheses valguses venivad taimed välja, pole piisavalt elujõulised, on kahvatu värvusega, õitsevad kehvalt.

    Liiga lahjas mullas taimed kiratsevad, kuna ei saa piisavalt toitaineid. Liiga rammusas mullas muutuvad lehed liiga lopsakaks, võivad lamanduda.

    Liiga kuivas mullas ei saa taimed vett kätte, nad kiratsevad, närbuvad ja lõpuks surevad. Liigniiskes mullas taimede juured mädanevad, ka on muld seal õhuvaene.

    Kasvunõuetega arvestamine on vajalik tagamaks taime elujõulisus ja hea väljanägemine, ka õitsemine ja viljumine.
  3. Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel. 










Suvelilled

1. Suvelillede SWOT analüüs


2. Skarifitseerimine on taime seemnekesta tahtlik vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks, seega on see seemnete idanemist kiirendav võte, mis aitab tugeva kesta ja pika puhkeperioodiga seemnetel kiiremini idanema hakata.

Stratifitseerimine on seemnete idanemist kiirendav võte, mis aitab tugeva kesta ja pika puhkeperioodiga seemnetel kiiremini idanema hakata. Ilmastikutingimuste vahetumise jäljendamiseks, tuleb taimede seemned, mis on harjunud aastaaegade vaheldumisega, panna veidi enne külvi mõneks ajaks külma keskkonda. Seda saab teha kas sügisel välja kasvukohta külvates või turba ja liiva segus kihiti säilitades, temperatuuril 0 - +5 C.

3. Suvelillede seemnetega paljundamine on kõige soodsam paljundamisviis.

Esmalt peab seemned koguma, need puhastama ja kuivatama, Seejärel säilitada sobivates tingimustes. Sobival ajal tuleb seemned külvata, kas siis kasvukohale või ettekasvatamiseks valitud tingimustesse.Enamasti on otstarbekas paljundada seemnetega eelkõige varasema õitsemise saavutamiseks. Suvelilledest, mis kasvavad, õitsevad, viljuvad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, on keeruline teha pistikuid ja neid kodustes tingimustes hoida ka ületalve.Reeglina on suvelilled külmaõrnad ja tubastes tingimustes napib neil sageli valgust. Meie kliimas ja kodustes tingimustes on siiski üldiselt eelistatud kasvatamine seemnetest.

Seemnetega paljundamine algab külvipinna ettevalmistusest, kas selleks on siis peenar , kasett külvikast või pott. otse  kasvukohale külvatakse kiirekasvulisi liike, ette kasvatatakse liike, mille kasvuperiood on pikk ja külvist õitsemiseni kulub rohkem aega. Külvikastidesse külvatakse väga väikeseid seemneid, mida pole võimalik ühekaupa külvata , pottidesse jällegi väga suuri seemneid. Kasetid ja potid täidetakse kasvuturbaga, turvas tihendatakse silutakse. Külvikohad markeeritakse. Peale seemnete külvi kaetakse seemned pestud liivaga või ka kasvuturbaga. Väga väikesi ja idanemiseks valgust vajavaid seemneid ei kaeta. Külv kastetakse eelsoendatud veega ja kastid/kassetid kaetakse kile või klaasiga. Idanemiseks vajavad seemned temperatuuri +18...+25 C, liivaga, kasvuturbaga kaetud seemned idanemiseks valgust ei vaja. Külv ei tohi läbi kuivada. Järgmiseks tuleb tärganud taimed parema valgustatuse tagamiseks pikeerida, näpistades juurte harunemise parandamiseks ka taimede juureotsi. Pikeeritakse taimi, mille seemned külvati külvikasti või -karpi, seda tehakse idulehtede faasis. Pikteerimisega tagatakse taimedele parem valgustatus kuna tärganud taimed võivad paikneda tihedasti üksteise kõrval. Potistamine toimub keskmiselt 3...4 nädalat pärast pikteerimist, kui taimede lehed juba kokku puutuvad. Taimed isyutatakse samale sügavusele nagu nad kasvasid. Peale püsivate öökülmade möödumist võib taimed pottidest istutada kasvukohale.


Põhimõisted 2

  1. Sort: ‘Beethoven’
  2. Liiginimi eesti keeles: suureõieline härjasilm
  3. Liiginimi ladina keeles: Leucanthemum x superbum
  4. Perekond eesti keeles: härjasilm, Leucanthemum
  5. Sugukond: korvõileised, Asteraceae
  6. Tunnus: hübriidi näitab ladinakeelses nimes olev x.

Foto pärineb aadressilt: http://www.floridata.com/ref/l/leuc_xsu.cfm

Põhimõisted 1