Kõrrelised

1.Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad botaaniliselt ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised ja hundinuialised, mis täidavad aedade kujundamisel kõrrelistega samu ülesandeid.

Tihti kasvavad kõrrelised kuivas, toitainete vaeses mullas, enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse, rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhma ilu kaob. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ja taluvad varju. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks tarnad ja hundinuiad.

Kõrrelised on mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks liiv-vareskaer ja amuuri siidpööris. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.

Joonis 1. Hulgaõieline tähk.(vesihaljas haguhein)

Joonis 2. Hulgaõieline pööris.(Hiina siidpööris 'Silberfeder')

Kõrrelisi kasutatakse aias täiendusena püsilillepeenras, kiviktaimlas, soolotaimena peenras või murus, veekogude ääres ja ka lilleanumates. Nad on armastatud taimed, sest vajavad vähe hoolt, on enamasti leplikud mullastiku suhtes, taluvad hästi põuda ja on väga dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel enne õitsemist, kui ka sügisel. Eelistatud on siiski varakevadine paljundamine, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte, noa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 1-3 tervet võsu või kasvupunga. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne kasvas. Jagamiseks on soovitav valida pilvine päev, et ära hoida juurte liigset kuivamist. Hea oleks ka varjutamine päikese kaitseks.

Vähem levinud on kõrreliste paljundamine varrepistikutega. Pistikutega paljundamist kasutatakse näiteks sidrunheina, siidpööriste ja neegri hiidhirsi puhul. Hea paljundamise aeg võiks olla kesk suvel, kui kõrred on poolpuitunud. Pistikute lõikamiseks kasutatakse teravat nuga ja pistikud peavad olema 5-10 cm pikkused. Pistikud istutatakse juurutuspeenrasse, kassettidesse või pottidesse niiske liivasegu sisse, piserdatakse ja varjutatakse otsese päikesevalguse eest.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks Hiina siidpööris 'Zebrinus' ja Jaapani tarn 'Silver Sceptre'), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust, samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja Itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse mais-juunis avamaale kasvukohale või kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti.Mõnede aegasekasvuliste kõrreliste seemned tuleb külvata varem, muidu ei jõua nad meie kliimas õitsemiseni. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juunis.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, jänesesaba.

Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline, Hiina siidpööris 'Zebrinus'.